Su'esu'ega Venus e ta'avale helium

信图片_20221020102717

Sa fa'ata'ita'i e saienitisi ma inisinia se fa'ata'ita'iga paluni Venus i Nevada's Black Rock Desert ia Iulai 2022. Na fa'amae'aina lelei e le ta'avale fa'ata'atia le 2 ulua'i su'ega va'alele.

Faatasi ai ma lona vevela vevela ma le mamafa o le mamafa, o luga o Venus e faʻafefe ma le faʻamagaloina.O le mea moni, o suʻesuʻega ua taunuʻu i ai e oʻo mai i le taimi nei, na o ni nai itula le umi.Ae atonu e iai se isi auala e suʻesuʻe ai lenei lalolagi mataʻutia ma le mataʻina i tua atu o tagata taʻamilosaga, o loʻo faʻataʻamilo i le la i le na o se togi maa mai le Lalolagi.O le paluni lena.O le NASA's Jet Propulsion Laboratory (JPL) i Pasadena, Calif., Na lipotia mai ia Oketopa 10, 2022 e faapea o se paluni robotic aerial, o se tasi o ona manatu robotic aerial, ua maeʻa manuia vaalele suʻega e lua i luga o Nevada.

Na faʻaaogaina e le au suʻesuʻe se faʻataʻitaʻiga faʻataʻitaʻiga, o se faʻataʻitaʻiga faʻaitiitia o se paluni e mafai moni lava i se aso ona tafe atu i ao mafiafia o Venus.

Fa'ata'ita'iga fa'ata'ita'iga fa'ata'ita'iga o paluni a Venus

O le Venus Aerobot ua fuafuaina e 40 futu (12 mita) le lautele, e tusa ma le 2/3 le tele o le prototype.

O se vaega o saienitisi ma inisinia mai le JPL ma Near Space Corporation i Tillamook, Oregon, na faʻatautaia le suʻega vaalele.O lo latou manuia e taʻu mai ai e tatau ona ola paluni Venus i le siosiomaga mafiafia o lenei lalolagi tuaoi.I Venus, o le a lele le paluni i le maualuga o le 55 kilomita i luga aʻe o le fogaeleele.Ina ia fetaui ma le vevela ma le mamafa o le atemosifia o Venus i le suʻega, na siiina e le 'au le paluni suʻega i le maualuga o le 1 km.

I soo se itu, o le paluni e amio e pei ona fuafuaina.Na taʻua e Jacob Izraelevitz, Tagata Suʻesuʻe Autu o le Suʻega Vaʻalele a JPL, Robotics Specialist: "Matou te matua fiafia lava i le faʻatinoga o le faʻataʻitaʻiga.Na fa'alauiloa, fa'aalia le fa'atonuina o le maualuga, ma na matou toe maua lelei i le mae'a ai o va'alele uma e lua.Ua matou faamaumauina le tele o faʻamaumauga mai nei vaʻalele ma tulimatai atu e faʻaogaina e faʻaleleia ai a matou faʻataʻitaʻiga faʻataʻitaʻiga aʻo leʻi suʻesuʻeina le tatou tuafafine paneta.

Na faaopoopo mai e Paul Byrne o le Iunivesite o Uosigitone i St. Louis ma le aerospace robotics science collaborator: “O le manuia o nei vaalele suʻega e taua tele ia i matou: Ua matou faʻaalia ma le manuia le tekinolosi e manaʻomia e suʻesuʻe ai le ao Venus.O nei su'ega o lo'o fa'avaeina ai le auala e mafai ai ona tatou fa'aogaina su'esu'ega robotic mo se taimi umi i luga o le fogaeleele o Venus.

Malaga i matagi Venus

Aisea la e paluni ai?E manaʻo le NASA e suʻesuʻe se itulagi o le ea o Venus e maualalo tele mo le orbiter e suʻesuʻe.E le pei o tagata tulaueleele, e feula i totonu o itula, o paluni e mafai ona opeopea i le matagi mo vaiaso poʻo ni masina, e tafe mai sasaʻe i sisifo.E mafai foi e le paluni ona suia lona maualuga i le va o le 171,000 ma le 203,000 futu (52 i le 62 kilomita) i luga aʻe o le fogaeleele.

Ae ui i lea, o robots lele e le naʻo naʻo ia.E galue ma se orbiter i luga a'e o Venus' atemosifia.E le gata i le fa'atinoina o su'esu'ega fa'asaienisi, e galue fo'i le paluni e fai ma feso'ota'iga feso'ota'iga ma le tagata fa'ata'amilo.

Paloni i paluni

O le faʻataʻitaʻiga o se "paluna i totonu o se paluni," o le tala lea a le au suʻesuʻe.Oomiheliumfa'atumuina vaituloto malo i totonu.I le taimi nei, e mafai ona faʻalauteleina ma faʻakonekarate le paluni o le helium pito i fafo.E mafai foʻi ona tulaʻi maualuga pe paʻu i lalo paluni.E faia lenei mea ma le fesoasoani aheliumsavili.Afai e mananao le vaega a le misiona e sii i luga le paluni, latou te sauaina le helium mai le faatanoa i totonu i le paluni pito i fafo.Ina ia toe tuu le paluni i lona tulaga, o leheliumua toe fa'ao'o atu i totonu o le faatanoa.O le mea lea e mafua ai ona pa'i le paluni pito i fafo ma mou atu ai sina pa'u.

Si'osi'omaga pala

I le maualuga fuafuaina o le 55 kilomita i luga aʻe o Venus, o le vevela e le o se mea leaga ma e le malosi le mamafa o le ea.Ae o lenei vaega o le ea o Venus e fai lava si faigata, aua o ao e tumu i matāua o le sulfuric acid.Ina ia fesoasoani e tetee atu i lenei siosiomaga pala, na fausia e inisinia le paluni mai le tele o vaega o mea.O mea o loʻo faʻaalia ai le faʻapipiʻiina o le acid-resistant, metallization e faʻaitiitia ai le vevela o le la, ma se pito i totonu e tumau le malosi e ave ai mea faʻasaienisi.E o'o fo'i i fa'amaufa'ailoga e fa'asa'o le acid.O su'esu'ega o le va'alele ua fa'aalia ai e tatau fo'i ona fa'aoga meafaitino ma le fausiaina o le paluni i Venus.O mea na fa'aogaina mo le fa'aolaola o Venus e faigata ona gaosia, ma o le malosi o le taulimaina na matou fa'aalia i la matou fa'alauiloa ma le toe fa'aleleia i Nevada e maua ai e i matou le talitonuga i le fa'atuatuaina o a matou paluni i Venus.

信图片_20221020103433

Mo le tele o tausaga, o nisi o saienitisi ma inisinia na faʻaalia paluni e fai ma auala e suʻesuʻe ai Venus.E ono vave ona avea lea mea ma mea moni.Ata mai le NASA.

Saienisi i Venus' Atmosphere

Ua fa'aauupegaina e saienitisi paluni mo su'esu'ega fa'asaienisi eseese.O nei mea e aofia ai le suʻeina o galu leo ​​i le atemosifia na gaosia e mafuiʻe Venus.O nisi o au'ili'iliga sili ona manaia o le tu'ufa'atasiga o le ea lava ia.Carbon dioxidee fausia ai le tele o le atemosifia o Venus, ma fa'aosoina ai le 'a'afiaga o le greenhouse lea ua avea ai Venus ma seoli i luga o le fogaeleele.O le suʻesuʻega fou e mafai ona tuʻuina atu faʻamatalaga taua e uiga i le auala tonu na tupu ai lenei mea.O le mea moni, fai mai saienitisi i aso anamua, o Venus sa masani ona pei o le Lalolagi.O le a la le mea na tupu?

O le mea moni, talu ai na lipotia mai e saienitisi le mauaina o le phosphine i le ea o Venus i le 2020, o le fesili i le ono ola i ao o Venus ua toe faʻaolaina ai le fiafia.O le amataga o le phosphine e le mautonu, ma o nisi suʻesuʻega o loʻo fesiligia pea lona i ai.Ae o galuega fa'a paluni fa'apenei e fetaui lelei mo su'esu'ega loloto o ao ma atonu fo'i e fa'ailoa sa'o ai so'o ni microbes.O misiona fa'apenei e mafai ona fesoasoani e fa'ailoa nisi o mea lilo sili ona fenumia'i ma lu'itau.


Taimi meli: Oke-20-2022