Na fa'ata'ita'iina e saienitisi ma inisinia se fa'ata'ita'iga o le paluni Venus i le Toafa o Black Rock i Nevada ia Iulai 2022. Na fa'amae'aina ma le manuia e le ta'avale fa'ata'ita'i muamua e 2.
Faatasi ai ma lona vevela tele ma le mamafa tele, o le fogaeleele o Venus e le fiafia ma e le faamagaloina. O le mea moni, o vaalele suʻesuʻe ua tulaueleele iina e na o ni nai itula le umi. Ae atonu e iai se isi auala e suʻesuʻe ai lenei lalolagi matautia ma mataʻina e sili atu nai lo vaalele faataamilomilo, o le faataamilomilo i le la e na o le togi maa mai le Lalolagi. O le paluni lea. Na lipotia mai e le Jet Propulsion Laboratory (JPL) a le NASA i Pasadena, Kalefonia, ia Oketopa 10, 2022 ua maeʻa manuia ni vaalele faataʻitaʻi se lua i luga o Nevada.
Sa faʻaaogaina e le au suʻesuʻe se faʻataʻitaʻiga faʻataʻitaʻi, o se faʻataʻitaʻiga faʻaitiiti o se paluni e mafai ona felelei solo i totonu o ao mafiafia o Venus i se aso.
Uluai fa'ata'ita'iga o le va'alele fa'ata'ita'i o le paluni a Venus
O le Venus Aerobot ua fuafuaina e 40 futu (12 mita) le lautele, pe tusa ma le 2/3 o le lapo'a o le fa'ata'ita'iga.
O se 'au o saienitisi ma inisinia mai le JPL ma le Near Space Corporation i Tillamook, Oregon, na fa'atinoina le malaga fa'ata'ita'i. O lo latou manuia ua fa'ailoa mai ai e tatau ona mafai e paluni Venus ona ola i le ea mafiafia o lenei lalolagi tuaoi. I luga o Venus, o le a lele le paluni i le maualuga e 55 kilomita i luga a'e o le fogaeleele. Ina ia fetaui ma le vevela ma le mafiafia o le ea o Venus i le suega, na si'itia ai e le 'au le paluni su'esu'e i le maualuga e 1 km.
I itu uma lava, e amio le paluni e pei ona mamanuina ai. Na saunoa Jacob Izraelevitz, o le Suʻesuʻega Autū o le JPL Flight Test, Robotics Specialist: “Matou te matuā fiafia lava i le faatinoga o le faʻataʻitaʻiga. Na faʻalauiloa, faʻaalia le pulea o le maualuga, ma na matou toe maua i se tulaga lelei ina ua maeʻa malaga uma e lua. Ua matou faamaumauina ni faʻamatalaga auiliili mai nei malaga ma matou te tulimatai atu i le faʻaaogaina e faʻaleleia atili ai a matou faʻataʻitaʻiga aʻo leʻi suʻesuʻeina lo matou paneta tuafafine.
Na faaopoopo mai Paul Byrne o le Iunivesite o Uosigitone i St. Louis ma se paaga faasaienisi o robotika a le ea: “O le manuia o nei vaalele faataitai e taua tele ia i matou: Ua matou faʻaalia ma le manuia le tekinolosi e manaʻomia e suʻesuʻe ai le ao o Venus. O nei suega e faʻataʻatia ai le faavae mo le auala e mafai ai ona matou faʻatinoina suʻesuʻega faʻarobotika mo se taimi umi i luga o le fogaeleele matautia o Venus.”
Malaga i matagi o Venus
Aiseā la e manaʻomia ai paluni? E fia suʻesuʻe e le NASA se vaega o le ea o Venus e maualalo tele mo le vaʻalele e suʻesuʻeina. E le pei o vaʻalele e feleleaʻi i totonu o ni nai itula, e mafai e paluni ona opeopea i le matagi mo ni vaiaso pe o ni masina foʻi, ma feosofi mai sasaʻe i sisifo. E mafai foʻi e le paluni ona suia lona maualuga i le va o le 171,000 ma le 203,000 futu (52 i le 62 kilomita) i luga aʻe o le fogaeleele.
Peita'i, e lē na'o roboti lele e galulue fa'atasi. E galue fa'atasi ma se va'alele e fa'ata'amilomilo i luga a'e o le ea o Venus. I le fa'aopoopoga i le faia o fa'ata'ita'iga fa'asaienisi, e galue fo'i le paluni o se feso'ota'iga ma le va'alele.
Paluni i totonu o paluni
O le faʻataʻitaʻiga e pei lava o se "paluni i totonu o se paluni," o le tala lea a le au suʻesuʻe.heliumfaʻatumuina le tane vai i totonu. I le taimi nei, e mafai e le paluni helium i fafo ona faʻalautele ma faʻapuʻupuʻu. E mafai foʻi ona alu aʻe maualuga pe paʻuʻū ifo paluni. E faia lenei mea i le fesoasoani a leheliumpu ea. Afai e manaʻo le 'au misiona e siʻi le paluni, latou te faʻasaʻolotoina le helium mai le tane i totonu i le paluni i fafo. Ina ia toe tuʻu le paluni i lona tulaga, o leheliumua toe fa'aosoina i totonu o le tane vai. O lenei mea e mafua ai ona mimilo le paluni pito i fafo ma leiloa ai lona opeopea.
Siosiomaga fa'aleagaina
I le maualuga fuafuaina e 55 kilomita i luga aʻe o le fogaeleele o Venus, e le o matuā leaga tele le vevela ma e le o malosi tele foʻi le mamafa o le ea. Peitaʻi, o lenei vaega o le ea o Venus e matuā ogaoga lava, auā o ao e tumu i mataua o le sulfuric acid. Ina ia fesoasoani e teteʻe atu i lenei siosiomaga ʻeleʻele, na fausia ai e inisinia le paluni mai ni vaega eseese o meafaitino. O le meafaitino e iai se ufiufi e teteʻe atu i le ʻaisa, faʻapipiʻiina i le uʻamea e faʻaitiitia ai le vevela o le la, ma se vaega i totonu e tumau pea le malosi e feaveaʻi ai meafaigaluega faasaienisi. E oʻo lava i faʻamaufaʻailoga e teteʻe atu i le ʻaisa. Ua faʻaalia e suʻega vaʻalele e tatau foʻi ona aoga meafaitino ma le fausiaina o le paluni i Venus. O meafaitino e faʻaaogaina mo le ola o Venus e faigata ona gaosia, ma o le malosi o le taulimaina na matou faʻaalia i la matou faʻalauiloaina ma le toe faʻaleleia i Nevada e maua ai le mautinoa i le faʻatuatuaina o a matou paluni i Venus.
Mo le tele o tausaga, o nisi o saienitisi ma inisinia ua fautuaina ni paluni e fai ma auala e suʻesuʻe ai Venus. Atonu e le o toe umi ae avea lenei mea ma mea moni. Ata mai le NASA.
Saienisi i le Siosiomaga o Venus
E fa'apipi'i e saienitisi paluni mo su'esu'ega fa'asaienisi eseese. E aofia ai le sailia o galu leo i le ea e mafua mai i mafui'e i Venus. O nisi o au'ili'iliga sili ona mata'ina o le fa'atulagaina lea o le ea lava ia.Kaponi taiokesaitaO le ea e fausia ai le tele o le ea o Venus, ma faʻamalosia ai le aafiaga o le kasa vevela lea ua avea ai Venus ma se mea leaga i luga o le fogaeleele. O le suʻesuʻega fou e mafai ona maua ai ni faʻamatalaga taua e uiga i le auala tonu na tupu ai lenei mea. O le mea moni, fai mai saienitisi i aso anamua, sa sili atu ona pei Venus o le Lalolagi. O le a la le mea na tupu?
Ioe, talu ona lipotia mai e saienitisi le mauaina o le phosphine i le ea o Venus i le 2020, o le fesili i le ono mafai ona ola i ao o Venus ua toe fafagu mai ai le naunau. E le o mautinoa le amataga o le phosphine, ma o nisi suʻesuʻega o loʻo fesiligia pea lona iai. Ae o misiona paluni faapenei e sili ona lelei mo le suʻesuʻeina loloto o ao ma atonu foi e oʻo lava i le faʻailoaina saʻo o soʻo se siama. O misiona paluni faapenei e mafai ona fesoasoani e faʻaalia nisi o mea lilo e sili ona fenumiai ma luʻitau.
Taimi na lafoina ai: Oke-20-2022







